Viimane koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava võeti vastu 2008. aastal. Riiklik õppekava on oluline dokument, sest selle alusel koostatakse lasteasutuse õppekava. Riiklikus õppekavas on kirjas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted ja korraldus, samuti 6-7aastase lapse oodatavad oskused. On loomulik, et õppekavasid tuleb uuendada ja täiendada: õpikäsitus, kasvatuspõhimõtted, metoodikad ja lapsed muutuvad ajas. See, mis toimub uue õppekava tööversioonidega, võtab kukalt kratsima. Esialgu kutsuti kokku töögrupp, kuhu kuuluvad erialaliitude esindajad, lasteaednikud jt eksperdid (ehk inimesed, kes on alushariduse pedagoogid ning teavad ja saavad aru, kuidas käib lapse õpetamine), kes tegid kehtivasse õppekavasse muudatuse ettepanekud. Samal ajal hakkas tööle teine grupp inimesi (kellest valdav osa ei ole alusharidusega kokku puutunud), kes koostasid täielikult…
-
-
Teeme selgeks: lasteaed
Täna on õpetajate päev. Pühendan selle blogi esimese postituse vahest kõige alahinnatuma haridusasutuse – lasteaia – spetsialistele. Alahinnatuma ses mõttes, et ikka päris paljud meist ei suuda mõista, et lasteaed on haridusasutus, mitte koht, kuhu oma laps jätta. Muidugi on lasteaedades ka palju muresid, kuid jätame need mõnesse teise postitusse. Alustame siis algusest: teeme selgeks, kes lasteaias töötavad. Õpetaja. Jah, ka lasteaias on viimased 20 aastat töötanud õpetajad, mitte kasvatajad. Kahjuks kasutatakse väga palju rühmaõpetajate kohta hoopis sõna kasvataja, seda eriti ka meedias. Kasvatajad on olemas, aga nt laagrites ja õpilaskodudes. Pedagoogilise haridusega inimesed ei ole kasvatajad. Mäletan, et üks lapsevanem väitis mulle, et need inimesed seal rühmas ju ainult…